5 vanemat saunatraditsiooni Eestis: Looduse ja vaimude puhastamine
Saun on olnud Eesti rahva jaoks palju enamat kui lihtsalt koht, kus puhata või end pesta. See on olnud iidne rituaali paik, kus ühendati keha ja vaimu tervendamine, uskumused looduse väes ja elu suurte muutuste ettevalmistamine. Tänapäeval on saun suuresti muutunud lõõgastushetkeks, kuid meie esivanemate jaoks tähendas see palju rohkemat. Siin on viis vanemat saunatraditsiooni, mis peegelduvad Eesti ajaloos ja kultuuris.
1. Saun kui puhtuse ja tervenemise paik
Eestlaste jaoks oli saun traditsiooniliselt tervenemise ja puhtuse paik, kus mitte ainult keha ei saanud puhastatud, vaid ka vaim. Saun oli koht, kus käidi tervisehädade puhul. Usuti, et sauna kuumus ja auru abil suudab keha vabaneda haigustest ja üleliigsetest jääkainetest. Kui inimene oli haige või tundis end väsinuna, oli saun see, mis aitas tal taas tasakaalu leida. See traditsioon on säilinud tänapäevani – paljud inimesed käivad ikka veel saunas, et end haigustest puhastada ja stressist vabaneda.
2. Kasevihaga saunatamine – tervisehooldus looduse rütmis
Üks vanimaid ja kõige tuttavamaid saunatraditsioone on kasevihaga saunatamine. Kaseoksi kasutati keha ergutamiseks ja vereringe parandamiseks. Vihaga vehkimine ei olnud lihtsalt füüsiline protsess – see omas ka sügavat tähendust vaimses plaanis. Kasevihaga saunatamine usuti aitavat inimese hinge puhastada ja tasakaalu taastada. Kase lehtedele omistati erilisi tervendavaid omadusi, mis toetasid tervenemist ja lõdvestumist. Kasevihaga vehkides püüti korrastada mitte ainult keha, vaid ka hinge, andes endale rahu ja tasakaalu.
3. Pühade ja oluliste sündmuste saun
Sauna külastamine oli seotud ka igapäevaelu suurte hetkedega. Enne jõule, lihavõtteid või muid tähtsaid sündmusi käidi saunas, et valmistuda ette erilisteks päevadeks ja teha vaimne puhastus. Saun oli kohaks, kus puhastuti igapäevaelu muredest ja toimetustest ning tehti ruumi rahule ja tasakaalule. Üks traditsiooniline rituaal oli pulmad. Noorpaar käis enne tseremooniat saunas, et valmistuda uue elu alguseks ja vabaneda vanast.
4. Taimede ja ürtide kasutamine saunas
Sauna ei olnud vaid kuuma õhuga puhastumise koht, vaid ka tervendamise paik, kus loodus pakkus oma õnnistust. Erinevaid ürte ja taimi kasutati saunas keha tervendamiseks ja lõõgastumiseks. Kaselehtede, kuuseokaste ja kadakapuu kasutamine oli tavaline praktika, kuna need taimed usuti aitavat puhastada keha ja vaimu. Samuti aitasid erinevad ürdid lõõgastuda ja tugevdada immuunsüsteemi. Taimede aroomid loodi saunas teadlikult, et toota tervendavat mõju ja anda rahu.
5. Saun kui üleminekuriitus
Saun oli oluline osa ka erinevate eluetappide tähistamisel. Noored mehed ja naised külastasid saunasid oluliste muutuste eel, näiteks enne täiskasvanuikka astumist või enne abielu alustamist. Saunatamine ei olnud vaid füüsiline, vaid ka vaimne puhastusrituaal, kus keha puhastati ning valmistuti uueks eluetapiks. Noormehed said saunas tunda end tugevamana ja valmis suureks elukohanduseks, samas kui naised valmistasid end ette pereliikme rolli astumiseks. Saunast sai üleminekukoht, kus inimene puhastas end igapäevaelu kogemustest ja astus edasi uue elu suunas.
Kokkuvõtteks
Eestlaste saunatraditsioonid on alati olnud rohkem kui lihtsalt igapäevane pesemise paik – saun on olnud keha, vaimu ja hinge tasakaalu hoidmise koht. Kasevihaga saunatamine, ürtide kasutamine, pühade ettevalmistamine ja olulised eluhetked – kõik need traditsioonid loovad sügava seose looduse ja inimese vahel. Kuigi tänapäeval on saun sageli vaid koht lõõgastumiseks, peaksime meeles pidama, et meie esivanemad pidasid seda pühaks kohaks, kus saadi tervendada ja tasakaalu leida.
Saun ei ole pelgalt puhastumise koht, vaid elustiil, mis viib meid tagasi looduse ja vaimsuse juurteni.
